Ka Leo o ka Lahui, Volume II, Number 126, 10 February 1891 — Page 3

Page PDF (1.03 MB)

This text was transcribed by:  Keiko Sasaki
This work is dedicated to:  For everybody

KA LEO O KA LAHUI.

"E Mau ke Ea o ka Aina i ka Pono."

 

LETTER OF CONDOLENCE FROM MAKAWAO MAUI.

 

Wailuku Maui, Jan. 31, 1891.

We the Citizens of Makawao in public meeting assembled on Friday January 30th, 1891, do pass the following Resolutinons,

Whereas God in his Almighty Providence has seen fit to remove by death our Severeign Potentate and Beloved King Kalakaua I., and,

Whereas we consider his death to be not only a personal loss to his subjects but a mational misfortune and,

Whereas we recognize the heavy personal bereavement of the Queen Dowager Kapiolani, Her Majesty the Queen Ascendant Liliuokalani and of all the Royal Family, therefore;

Be it Resolved, that we as loyal subjects express our grief at the national loss, and our heart-felt sympathy with the Royal Family in their great sorrow, and,

Be it Resolved, that copies of these resolutions be forwarded to the Queen Dowager and Queen Ascendant and to the Honolulu English Press.

AT THE SAME MEETING IT WAS FCRTHTT DECLARED THAT.

Whereas a new Sovereign has by the will of God ascended the Hawaiian Throne;

Be it Resolved, that we express our allegiauce to our new Queen; Her Majesty Liliuokalani; Le Roi est Mort: Vive la Reine! and,

Resolved, that copies of these resolutions be forwarded to Her Majesty the Queen and the Honolulu English Press.

                                    AUGUSTIN A. COANE,

                                        Secretarv of Meeting.

 

England and France in Regard to Hawaii.

 

The information has reached us that efforts are being made by the British authorities to induce France to abrogate the Treaty between these two Countries, wherein they mutually bind themselves to respect the independence of Hawaii. Our information states that the basis upon which an annulment of the treaty is to made, if agreeable to France, is the withdrawal of British influence from the affairs of the Island of Madagasear in favor of the former. In plain words, England is willing to allow France to absorb Madagascar. and for the unobstructed @rivelege of doing so, she expects the same favors from the latter in regard to Hawaii. This may, in some sense, explain the retieence of the English press, in reference to the Future of Hawaii, and the satisfaction which she feels in the termination of a growing intimacy, by the de@th of King Kalakaua, between her and America@ Oh! The selfishness of individuals and the greed of nations, when will it cease?

 

Ua piha kui na hale koahu ko paa o kekahi mau papa hana o @@amakua a me Hilo, a o ka oi aku nae, oia ka hui mahiko o Hilo, e noho luna nui ia ana e Mr. W. W. Goodale. No ka piha loa o na hale hoah@ kopaa, nolaiia ua holo kino maoli mai oia i nei nei, e huli ai i mau moku no ke k@i ana i na ko paa e lawe mai, o ke kumu o keia kupa’i, no ka nui o ke ino i kela mau la aku nei. Ina nae o holo@o@@ ke alahao ina aohe he olelo ana.

 

Na Palapala Hoalohaloha.

 

I ka Mea Kiekie. Ka Hooilina Kalaunu o Hawaii H. H. Liliokalani. Aloha oe:

Me ke kaumaha luuluu paumako no ka Lani Kalakaua, Moi o Hawaii nei, i haule aku ‘la, ua ili iho maluna ou a me makou na makaainana, he kaumaha me ka luuluu kumakena.

A mamuli o ko’u ano makaainaua nou e ke ‘Lii ke komo aku nei au a me ko’u ohana i ke kanikau kumakena nu me oe no kou kaikunane a Moi hoi o Hawaii nei. Aloha no. D. Kalauokalani. Lunakanawai Apana o Molokai.

Kamalo, Molokai, Ianuari 30, ’91.

 

I ka mea Kiekie Liliuokalani, ka Hooilina o ka Noho Alii, a Moiwahine o ke Kalaunu o Hawaii.

O makou na lala o ka Ahahui Hooulu a Hoola Lahui, o Wailuku Maui Ma o ko makou Komite la, oiai, mamuli o ka lono kaumaha i loaa @nai nei, ua oluolu i ka Mea Mana Loa, iloko o kona noonoo kupaianaha luli ole, ua lawe aku Oia i ke ola makamae o kou kaikunane Haku Davida Laamea Kalakaua I, ka Moi o ko Hawaii Pae Aina i aloha nui ia.

A oiai, iloko o keia wa kupilikii Ou e ke ‘Lii, a me ka lahui; ua kau iho maluna Ou ke ka@maha a me ka ehaeha o ke aloha niua kulipolipo haakokohi Kaikunane Haku Alii.

A nolaila; Ke komo pu nei makou me Oe iloko oia haawina hookahi, e uwe a e kumakena pu aku me ka ehaeha mao olo.

A ke pule nei makou i ka Mea Mana Loa, e hoomama mai ia Oe mai na kaumaha a me na ehaeha a pau.

O makou no Kau mau kauwa haahaa.       Polly Kalua,

                                                                  Rose Kepoikai,

                                                                  Caroline Richardson

                                                                  Mrs. Kuihelani.

 

I ke ‘Lii ka Moiwahine Liliuokalani. Aloha oe.

O makou iho me ka haahaa, kou mau makaainana o ka Apana o Kona Akau, Hawaii, mao ko makou Komite ala, e nee ana. e kolo ana, e paiauma kumakena ana ia Ka Lani Kauliluaikeanuwaialeale Davida Laamea Kamanakapuu Naahiaehuokalani Kalakaua I, Moi i aloha nui.

Eia o Kona la ua pilihua, ua ku’ipalu ia e ke aloha a wali, ua “niniau eha ka pua o Koaie, eha i ke anu ka nahele o Waikaia.” He aloha e --- Aloha ka la’i a Ehu ke kai maokioki. aloha ka poho na-u, kahi a kamalii e kaohi la i ke kukuna o ka la. Eia o Keakealani Hale ke paumako nei. o ke one o Kaiakekua ke u nei ia.

Mahola Kinau Kalani o Laauli,

Ua lupea, opea o Kona e ka la,

Ua hinu-a e ka lai, ke kai a Ehu,

Ua kaia e ka waimaka o ka opua

Ua hanini mauka o Alanapo.

Po ae la i ka ua naulu a Weli-a.”

Ua hala, ua nalohia ka onoh@ o Hawaii, aia i ka polikua a Kane. Aloha ! Aloha pau ole !!

Me keia mau puolo waimaka ke kulou haahaa aku nei makou imua Ou e Kalani, a e oluolu Kou Kiekie e lawe aku, nolaila, e Hooholoia

1. Ke komo pu aku nei makou me Oe, e u pu no keia kaumaha i ili iho maluna o ka lahui holookoa.

2. O ka ehaeha i loaa ia Oe, o kakou pu no a pau iloko oia haawina hookahi.

3. O ka makou kalokalo i ke Kolu o na Lani, e hoomama mai i Kou naau kaumaha, a na ke Akua Mana Loa, e malama mai ia Oe.

                                    S. B. Kaalawamaka,

                                    J. H. Waipuilani,

                                    J. K. Nahale,

                                    J. W. Keliikoa,

                                    J. Kaelemakule,

                                    I. W. Sherwood.

Kailua, Feberuari, 2, 1891.

 

NU HOU KULOKO.

 

Ma ka la inehinei, ua huna ia ka la ma ka ike ana aku a ka maka e ke ao ua.

He 11 la holo o ke kia-pa Kaimana, mai kona haalele ana aku nei i ka Ipuka Gula o Kaleponi no ke awa lai o Kou nei.

Ohuohu na mokuahi helo pili aina o kakou, ina hua nene i keia mau la e kipa mai nei e ike i ke kino wailua o kalani,

Iwaena @ na mokuahi holo pili aina a pau i komo mai, o ke aliiwahine Likelike ka moku oi loa o ka piha ukana a me ka piha ohua.

Ma ka hora 10 a. m. onehinei, i noho ai ka halawai a ka Hui Mekanika, no kekahi mea a lakou i hooholo ai e hana ma keia mua aku.

I ka la Kapule iho nei, ma ke alanui Beritania, ua pakele mai upepe ka ihu o kekahi kaa pi’o, o ka haki ana o ke kaomi kahi mea i hewa ai.

Ua hoomaha ka nui manu e makou (Moriviana) i keia mau la, a owau hookahi wale no ia e alo aku nei i keia mau kakahiaka hu’ihu’i o ka Hooilo.

I makemake oukou e ka lehulehu e ike i na hale oihana i p@a ole i ke Kanikau, e kilohi ae i ka Hale Baneko o Bihapa Ma, a me ke keena Kauka o Kauka Maki@ine ma Alanui Papu.

Ua hoopai ia mai nei e ka Lunakanawai Hoomalu o Hilo, @ Kaluuhonu a me Kaaumoana, no ka hewa lapaau laikini ole, nolaila ua hoopai ia iho la laua he $150 pohue pakahi.

Ma ka la inehinei i hoomaka ai ka ohi ana i ka lole, no ka hoomakaukau ana no ka la e hoolewa ia ai o Kalani, a ua hali’ah’a wale mai no ia makou ilaila paha ko makou hoa kahi i hou hewa ai.

Nui ka hanakuli o ka la hape nuia o na Pake i ke kani a ke pahupahu ma ka la inehinei, eia nae kahi mea apiki, no na Pake ka la nui: eia nao i kanaka Hawaii iho la ka hookohu o ka ona, a o lakou no ke paa ana i ka Halewai.

He lono ka i loaa mai ia makou e pili ana no kela pepehi kanaka i malama ia ai ma Hamakua, Hawaii. Oia hoi ua olelo ia ae, i make ua kanaka la mamuli o ka haule ana mailuna iho o ka lio, aka, o ko makou lohe mai aole oia ka oiaio. Ua make ua kanaka la ma ka lima o kekahi o kona mau enemi pilikino. I hou ia ia me ka pahi e kokahi haole, oiai hoi oia ua piha i ka inaina no keia kanaka, a o na makai ka hoike oiaio no keia karaima eleele i lawelawe ia ai e kela haole, aole hoi e like me ka ka nupepa haole i hoike ae ai i haule ka i ka lio. Ea, neia anei kakou e hoomainoino ia ai?

 

JOS. HUBASH.

(Alanui Papu, Honolulu H. I.)

 

He mea Milo Gula kau,

lana, aia ma ka

Halepohaku o Makanani.

 

He Puu nui o na mea Gula,

A ME

Na Lako Dala o kela a me keia ano.

 

No ke kumukuai haahaa, e ohi oe a luhi ko kino; a o ka lali, ka lilelile, a me ka mahiehie, oia kau e linohau ai; no ka mea, he kou a ka haahaa o na kumukuai. Honolulu Feb. 2, 1891.                                                          121 1w-d.

 

KA HUI KAA ENTERPRISE.

 

Ua kukulu ae nei au i kekahi HUI KAA

Eleu ma ka aoao iho o KALAKAUA HALE

ma Alanui Kalepa.

 

Ma ka Huina Hoolulu

Kaapio Helu 13.

O na kauoha a pau e hoouna ia mai ana ma ke TELEPONA mai na

              makamaka mai ma na wahi a pau o ke kulanakauhale nei, e hoo

              ko koke ia no me ka piha eleu o ka uwila.

 

E Hoao i pau Kuhihewa.

                                                                WALLACEJACKSON,

                                                                                            Luna Nui.

                     TELEPONA BELE HELU                      113

                                  - -       MATALA - -                         690

 

Hoolaha Hookapu.

Ke hoike ia aku nei ka lohe i na ano kanaka a pau loa. Ua hookapu loa@maua i ko maua mau Apana Aina ekolu i kapaia o Kalaheo, Kahaleula a me Puuohala, no lakou na eka 202 e waiho la ma ka Paa, Kailua, Koolaupoko, Oahu, i hoolimalima ia e maua mai ia Keleau (W) mai. Nolaila, ke papa loa ia aku nei na holoholona o kela a me keia ano, aole e hookuu wale ia maluna o ua mau Apana Aina la, a o ka mea a mau mea paha e kue ana i keia, e hopu ia no e maua, a i ole ia, e ko maua mau hope paha, a e hooko ia e like me ke kuhikuhi a ke kanawai. O na poe a pau e makemake ana e komo iloko o keia Hui, e pono lakou e hele mai e hui pu me Mrs. G. I. HIRAM, a i ole ia, me DAVID DAYTON, a i ole ia KUKA.

                                                                  Owau no me ka haahaa.

                                                                            MRS. C. I. HIRAM.

Honolulu, Oahu, Oct. 8. 1890.                                                                                   3m@-d.

 

NO KA POE MAKAIKAI

MA KA

O. R. & L. Co.

MA KA I’A HAMAULEO O EWA.

O KA POAONO KA LA KUPONO no ka hele ana, oiai e haalele ana ke kaa i kahi hoolulu ma Kuwili, Honolulu, i ka hora 1:45 P. M. o na Poaono a pau.

No ka auhau, aohe olelo ana, he hookahi wai o ka like, mai ka liko a ka laele.

                 OIA HOI, HE --- 50 keneta, hiki i Manana a hoi hou mai --- 7@ keneta, hiki i Honouliuli a hoi mai.

O keia ka manawa pouo e la’i ai ka holoholo hoohala manawa me ka han@ ana i na ea oluolu maikai, no elua wahi keneta wale no o ka mile.

                                        1m-d                 Oct. 8 1890.

 

Ka Hui Uwati Kaleponi.

Na uwati gula o waho, hoopiha ia, me na mea hana o loko, o ka hana uwati kaulana WALTHAM, no $30 o ka uwati hookahi, ma ka uku palua dala o ka pule hookahi. E kipa ae io -

A. J. SCHREIBER---Agena

Alanui Hotele, malalo iho o ka Hotele Alonetona.

 

KAUKA YONG KAM PUNG.

HELU 53, ALANUI MAUNAKEA

 

Ke Kauka Loea o ka Aina Pua.

 

UA HIKI KE HOOLA IA KELA A me keia ano ma’i, mai ko na ka@@ wahine a me ko na keiki liilii. O na ma’i ha-no, ua hiki loa ia he hoola ia me ka maalahi. A e @@ ma’i e pili ana i ka maka, pa@ p@ ia i ke ola.

Ke hoike ia aku nei, eia ke ola @@@@ me ka oluolu pu o ka auhau.

 

          E KIPA mai e ka poe i hooluuluu ia me na haawina pilihua i ka ma’i a na@u oukou @ hoola aku.

                                             KAUKA YONG KAM PUNG.

                                                                       Augate 23,                  ti-d.