Nuhou, Volume I, Number 9, 30 December 1873 — KA PAPA ALII O HAWAII I HOONOHONOHO PONO IA. [ARTICLE]

KA PAPA ALII O HAWAII I HOONOHONOHO PONO IA.

KO KA MOI LUNALILO. -O Keoua noho ia Kamakaeheikuli loaa o Kalaimamahu. Kalaimamahu noho ia Kaiieiheimalie loaa o Kekaluohi. Kekaluohi noho ia Kanaina loaa o Lunalilo, KO KALAKAUA. * O Kalani Kauleleiaiwi kai noho ia Lonoikahaupu (k) loaa o Keawepoepoe (k.) Keawepoepoe nohe ia Kanoena loaa o Kameeiamoku (k.) Kameeiamoku noho ia Kamakaeheikuli loaa o Kepookalani. Kepoohalani noho ia Keohohiwa loaa o Aikanaka. Aikanaka noho ia Kamae loaa o Keohokalole. Keohokalole noho ia Kapaakēa loaa o Kaiahaua. KO LUNALILO. O Keawepoepoe noho ia Kumaiku loaa o Keaumoku (k) me Alapai. (k) Keaumoku noho ia Namahana loaa o Kaheiheimalie. Kaheiheimalie noho ia Kalaimamahu loaa o Kekauluohi. Kelcaiiluol)i noho ia Kanaina loaa n Lunalilo, KO KAMEHAMEHA IV r . ME V, O Kaheihaimalie noho ia ī. loaa o Kinau. Kinau noho ia Kekuanaoa loaa o Kamehameha IV. me V» (Mua no o Kalakaua a keiki no na na f lii.V KO KAKALKPOULI. - O Alapa t TTuh(» ia Kamokuiki loaa o Kekahili. " Kekahili noho ia Piikoi loaa o Kalnkpouli. (Mua no o Kalakaua, a kupuinkane !ioi o Kahalepouli hoKalalcaua.V NO KEELIKOLANI. O Kameeiamotu noho ia Puhipuhi loaa o Loe (Ouahine.) Loe noho ia Kauhiwawaeono loaa o Keoua. (w) Keoua nolio ia Kaoleioku loaa o Pauahi (w) Pauahi noho ia loaa o Keelikolani. (3lua no o Kalakaua.) NO KEELIKOLANI NO. O Heulu noho ia Elepaio loaa o Puhipuhi ( a Kameeiamoku i noho&ku ai; e nana malu-! ■na ae. (Mua no o Kalakaua.) KO KALAKAUA NO. I i O Haae (k) noho ia Kalelemauli loaa oj Kamakaeheikuli (w) me Haalou. (w) ! noho ia Kameeiamoku (k) loaa o Kepookalani* Kepooka!a\ii noho ia Keohohiwa loaa o Aikanaka. K Aikanaka noho ia Kamae loaa o Koohokabie. ■

. Keohokalole noho ia Kapuukea luaa o Ku- J jlaka.ua. ' j | KO LUNALILO. 3 | O Kamakaeheikuli noho ia Keoua loaa o Kalaimamahu. Kalaimamahu no!io ia Kaheiheimalie loaa o Kekauluohi. j Kekauluohi noho ia Kanaina loaa o Luna- j lilo. (Muli p Kalakaua 110 Lunaliloina keia a keiki| nae o Kalakaua.) i ; KO KAMEHAEEHA IV. ME V. O Haalou noho ia Kekaulike loaa o Nāmahana. Namahana noho ia Keaumoku loaa o Kaheiheimalie. Kaheiheimalie noho ia Kamehameha I. loaa o Kinau. Kinau noho ia Kekuanaoa loaa o Kamehameha IV. me V. (Mua no o Kalakaua no i na 'lii.) Mamua o Keauiumoku make ana, a i ka hanau ana o Aikanaka, ke kupunakane o Kalakaua, ua hana oia i mele nona penei— " E kama ! Jjs Kama !! E ana ia īī! j0 ke Kama !, Kama ! ! Kama !! ! Ika inili Nuu. ; . jO ke Kama ! Kama ! ! Kama! ! ! I ka huli i au> ! Hulihia ke ali ka papa honua o ka moku Hulihia Papip, eia ilalo ke alo. E Uli e ! Aui ia ! ī Hulihia o Manuakele, i. .. , ■ i -i. Hulihia ka t[nu-ka-okoa, Ka aha o Makiiiohelohe, Ka aha nana'i hikii o Hulakula, Ua ua wekesvekea, ;Ua hemo aku ia ka piko o ka aina. 5 ' ! ! I Ke ōlelo nei o Keaulumoku ia Aikanaka ! he Kama, he mua 110 na 'lii a pau, a he j Haku ka olelb ana oia. Ua huli ka Nuu alii. Ua huliihia ke Kuamoo alii ia Aikanaka; a ua ninau o Keaulumoku, owai la ke ! alii hotx aku; |no ka mea, ua oleloia, e.Uli e ! ! Aui ia !! J uUa hulihia i Manuakele, I Ua hulihia ka Unu-hai-kanaka-okoa, , ! - Ua mokii ka aha o Makiilohelohe, ! I Ika hanau ana o Aikanaka." j i • Aole he mele i iumaia luumua e liko nie keia: aole m!> lioi maliope mui a liiki i keiu | w~ i i wa. -;; f". ■ . t ' ! NO KEKAANIAI'. \ 0 Koaweikekahialiiokamōku noho ia Ka«' lanikauleleiaiWi loaa o Keeaumokunui; noho j nku ia ia Katj>akaimoku loay* o Keoua, j Keoua noho 'a^laK^na K ]oaa o Kalokuo-1 j Kalokuoka»'naile ja Koloiokalani loaa Laanui noho i;\ Awana loaa o Kekaauiau. (Mua no o a!keiki hoi na KekaaniatC): 1 / : T